Uku loeb luuletust ette:
Panen sellele luuletusele pealkirja:
"Hüvasti, lokomotiiv!"
Tegelik pealkiri on "Mõnitus"
HENRIK VISNAPUU
Visnapuul on omapärane peakuju, mis muudab tema välimuse samuti eriliseks, seda veidi ebameeldivas mõttes. Ilme on tal justkui rõhuv. Tema lühike kael jätab temast kange ja vaoshoitud mulje. Silmis on tal tõsine pilk.
NAINE:
muinasjutuline ime:
"Igavesti"- ihkav ja naist ihaldav meeleolu
"Ballil"- Kui palju aimamata ilu, hääd! | Ta ümber unus pidu kära | Siis heljusivad vabanenuil rammel nad üle saali kergeil valsisammel. | Kes suudab vastu panna ilu väele. | Sest ilu, antud üksikille,
"Eokene eo-eo"- Sina oled imeline talleken, Malleken! | Mõistmatumaga sa mulle ütlemata armas | Sina oled imeline lilliken | Sina oled suliseja jõeken
"Jumalaga, Ene!"- Patju vala juuste ojava vihuga | Pean valima kumma jumalikuma neist. | Igavesti sind Armastan, illikene, Habras Nartsiss! Nea, armasta mind, Tee, tahad mis, Ära lähen sinult nende õitseva ilmuga
monstrum:
"Noorile tütarlastele"- Aelden kui penid käime ringi, paljastaden jalgu, maha võtten kingi.
"Laul sest jäledast"- Oo, idioot, kes usub: armastada võib naine, et ta südameid ei murra. | Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!
Poeedi nägemus naisest on kui millestki hoopis võõrast. Ilmselgelt on tal naiste suhtes tugevad tunded, aga jääb mulje, et ta ei ole isegi suutnud veel otsustada, kas need on positiivsed või negatiivsed.
Minu jaoks on ta üsnagi originaalne. Eks sellist äärmuslikku suhtumist naistesse on kindlasti varemgi ette tulnud, kuid kuna mina sellega kokku puutunud eriti ei ole, siis on see minu jaoks üsnagi uudne.
Tuesday, May 31, 2011
Tuesday, May 24, 2011
25.05.2011
Jätkub Barbaruse luule...
"Yrgelemendid" - räägib sellest, mis oli enne praegust. "elementidest" millest praegune maailm on tulnud
"Pariis 1" - räägib suure linna saginast ja sellest, et seal ei ole üldse ruumi iseenda jaoks.
"Pariis 2" -
"Gare du Nord" -
ARVUSTUS Fata-Morgana
Barbaruse viiest luuletusest koosnev luulekogu paistab olevat tema luulekogudest kõige rahulikum. Selles ei ole märgata nii palju iroonitsevat stiili kui mõnes teises. Fata Morgana peateemana kerkib selgelt esile naine, tema käitumine ja mõju meestele.
Luulekogu lugedes jäi silma, et pinge või justkui isegi rahutus aina suureneb mida enam lõpu poole lugemisega jõuan. Meeleolu esimestes luuletustes on kuidagi harmoonilisem. Viimast luuletust lugedes läks endalgi meel veidi rahutuks
"Yrgelemendid" - räägib sellest, mis oli enne praegust. "elementidest" millest praegune maailm on tulnud
"Pariis 1" - räägib suure linna saginast ja sellest, et seal ei ole üldse ruumi iseenda jaoks.
"Pariis 2" -
"Gare du Nord" -
ARVUSTUS Fata-Morgana
Barbaruse viiest luuletusest koosnev luulekogu paistab olevat tema luulekogudest kõige rahulikum. Selles ei ole märgata nii palju iroonitsevat stiili kui mõnes teises. Fata Morgana peateemana kerkib selgelt esile naine, tema käitumine ja mõju meestele.
Luulekogu lugedes jäi silma, et pinge või justkui isegi rahutus aina suureneb mida enam lõpu poole lugemisega jõuan. Meeleolu esimestes luuletustes on kuidagi harmoonilisem. Viimast luuletust lugedes läks endalgi meel veidi rahutuks
24.05.2011
Johannes Barbarus
"Autoportree" - ta räägib luuletuses endast geomeetriliste kujundite ja reeglite abl
"Perpendikulaarne" - perpendikulaarne oli tema vaade ümbritsevale (risti)
"Horizontaalne" - horisontaalneon see joon, mida mööda elu kulgeb -- kindlate reeglite järgi.
"Sirgjooneline" - sirgjoonelise vastand on inimese olemus. Inimene on mitmetahuline, ruumiline.
Paralleele on võimalik märgata kubismiga.
KUBISM
al 1907
alguses pilkenimetus
alusepanija Cezanne
Cézanne’i maalide uurimine võimaldas välja töötada süsteemi, kudas lahutada nähtavat osadeks ja kujutada eset korraga mitmest küljest
looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et „...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis – pilt“ (Picasso).
Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud.
Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele
Pablo Picasso
Georges Braque
Fernand Leger
Juan Gris
"Autoportree" - ta räägib luuletuses endast geomeetriliste kujundite ja reeglite abl
"Perpendikulaarne" - perpendikulaarne oli tema vaade ümbritsevale (risti)
"Horizontaalne" - horisontaalneon see joon, mida mööda elu kulgeb -- kindlate reeglite järgi.
"Sirgjooneline" - sirgjoonelise vastand on inimese olemus. Inimene on mitmetahuline, ruumiline.
Paralleele on võimalik märgata kubismiga.
KUBISM
al 1907
alguses pilkenimetus
alusepanija Cezanne
Cézanne’i maalide uurimine võimaldas välja töötada süsteemi, kudas lahutada nähtavat osadeks ja kujutada eset korraga mitmest küljest
looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkisid maali tükkideks, et „...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis – pilt“ (Picasso).
Kubismi rajajate põhiliseks väljendusvahendiks polnud mitte värv, vaid pinnad, jooned ja hele-tumedusega modelleeritud mahud.
Tähelepanu keskendus vormide ja masside kombineerimisele
Pablo Picasso
Georges Braque
Fernand Leger
Juan Gris
Thursday, May 19, 2011
19.05.2011 RÜHMATÖÖ (Martin, Karl-Kristjan, Liis L.)
Küsimused "Rändaja" kohta:
1. Kuidas tõlgendad Allani nägemusi/unenägusid?
Need olid Allani viis millegi otsimiseks. Mida ta otsis, see jäi kohati segaseks. Paistis, nagu ta otsis oma kohta maailmas, need nägemused olid tema viis oma mõtetes selgust saada. Ta justkui üritas ise minna mõtte sisse selle asemel, et mõte tema sees on, sel viisil saades "rohkem ruumi" mõtlemiseks.
2. Mida sümboliseerivad siniste aksessuaaridega naised?
Sinine värv sümboliseerib lootust, ning näib, et neil Allani nägemustes end ilmutavatel naistel oli talle mingi sarnane tähendus. Naised mõjusid Allanile salapärastena, kuna nad erinesid nende naistega, kellega Allan muidu kokku puutus. Nad võisid olla Allani visioon ideaalnaisest, keda ta igatses, kuid reaalsest elust ei leidnud.
3. Kirjelda nägemusi.
Nägemused olid kaootilised. Tal oli juba raskusi tegelikkusel ja kujuteldaval vahet tegemisega, kuna nägemused olid talle nii harjumuspäraseks muutunud. Ta kasutas neid ka oma igapäevaste mõtete mõtlemiseks. Ta nägi näiteks nägemusi hiljuti loetud inimestest ja nende tegudest. Olustik nägemustes vahetub samamoodi nagu ta mõtted.
4. Kirjelda novelli meeleolusid.
Novellis valitsevad meeleolud olid vahelduvad paralleelselt nägemuste muutumisega. Enamjaolt jäi lugedes mulje, et autor on pidevalt ärev, rahutu. Autori kirjeldused maalisid sünge ning tumeda pildi toimuvast. Mõneti Allan nautis nägemusi, kuid samas ka kartis neid. Ta ei saanud neid eriti kontrollida ning kohad, kuhu need ta viisid olid halvimal juhul lausa võikad. Novelli oli pigem raske lugeda, kuna kirjeldati eluvõõraid paiku ning sündmusi, millesse süvenemine nõuab keskendumist.
1. Kuidas tõlgendad Allani nägemusi/unenägusid?
Need olid Allani viis millegi otsimiseks. Mida ta otsis, see jäi kohati segaseks. Paistis, nagu ta otsis oma kohta maailmas, need nägemused olid tema viis oma mõtetes selgust saada. Ta justkui üritas ise minna mõtte sisse selle asemel, et mõte tema sees on, sel viisil saades "rohkem ruumi" mõtlemiseks.
2. Mida sümboliseerivad siniste aksessuaaridega naised?
Sinine värv sümboliseerib lootust, ning näib, et neil Allani nägemustes end ilmutavatel naistel oli talle mingi sarnane tähendus. Naised mõjusid Allanile salapärastena, kuna nad erinesid nende naistega, kellega Allan muidu kokku puutus. Nad võisid olla Allani visioon ideaalnaisest, keda ta igatses, kuid reaalsest elust ei leidnud.
3. Kirjelda nägemusi.
Nägemused olid kaootilised. Tal oli juba raskusi tegelikkusel ja kujuteldaval vahet tegemisega, kuna nägemused olid talle nii harjumuspäraseks muutunud. Ta kasutas neid ka oma igapäevaste mõtete mõtlemiseks. Ta nägi näiteks nägemusi hiljuti loetud inimestest ja nende tegudest. Olustik nägemustes vahetub samamoodi nagu ta mõtted.
4. Kirjelda novelli meeleolusid.
Novellis valitsevad meeleolud olid vahelduvad paralleelselt nägemuste muutumisega. Enamjaolt jäi lugedes mulje, et autor on pidevalt ärev, rahutu. Autori kirjeldused maalisid sünge ning tumeda pildi toimuvast. Mõneti Allan nautis nägemusi, kuid samas ka kartis neid. Ta ei saanud neid eriti kontrollida ning kohad, kuhu need ta viisid olid halvimal juhul lausa võikad. Novelli oli pigem raske lugeda, kuna kirjeldati eluvõõraid paiku ning sündmusi, millesse süvenemine nõuab keskendumist.
Wednesday, May 18, 2011
18.05.2011 ESSEE
Enda moodi usk
Inimesed vajavad midagi, millesse uskuda. Valikuid, millesse uskuda, on väga mitmeid. Uskumine on tehtud inimestele raskeks: ei piisa ainult uskumisest, enne tuleb teha valik, millesse uskuda. Mina leian, et paljud on läinud kõige lihtsamat teed ja usuvad sellesse, mis on juba kuskile ette kirjutatud, või väidavad, et nii-öelda ei usu üldse. Enda jaoks olen leidnud täitsa oma usu.
Minu usk erineb täielikult klassikalistest religioonidest, millega seotud sündmused ja põhitõed on kirja pandud Piiblisse, Koraani, Veedadesse või mõnda muusse pühakirja ning mis eeldavad ühel või teisel moel mingi kõrgema jõu olemasolu. Olen usu koha pealt üsna skeptiline ning vajan enam-vähem kõigele tõestusi. Nimelt eriti ei suuda ma aktsepteerida näiteks ristiusule omast väidet, et kõik siin ilmas on loodud Jumala poolt seitsme päeva jooksul, kui juba päris tükk aega tagasi on pea kõik maailmas toimuv saanud teaduse abil selgitatud ning tõestatud. Üldse on kõigis religioonides palju juba teaduse poolt täielikult ümberlükatut, kuid sellest hoolimata ei suudeta pöörduda selle juurde, mis on minu jaoks nii ilmselge reaalsus. Olen jõudnud järeldusele, et mina usun teadusesse, mida tegelikult ei saaks nimetada päris minu enda usuks, kuna inimesi, kes minuga ühel meelel, on veel väga palju. Siiski pean ma seda enda usuks, kuna olen selleni jõudnud täiesti ise. Mitte keegi ei ole mulle kunagi öelnud, mida uskuda või mida mitte.
Ma pean väga oluliseks, et igale inimesele antaks võimalus ise valida, mille järgi elada ja millesse uskuda. On jäänud mulje, et teatud enamlevinud religioonide juures on püsitud just niinimetatud harjumusest—nii on tehtud juba mitmeid põlvkondi ning kes on väike laps, et ühel hetkel otsustada, et tema ei kuula enam oma vanemaid ning hakkab elutõdesid kuskilt mujalt otsima. Samuti hoiavad inimesi kindlate uskumuste juures rahvuslikud või piirkondlikud harjumused, mille toime on põhimõtteliselt sama, mis peresisestel traditsioonide jätkamistel. Ajaloost on mitmeid näiteid, kuidas teatud usu valimine on tingitud ka madalast haritusest. Koolides on keelatud kindlaid õpetusi, erinevate meetoditega propageeritud sobivaid religioone ning rõhutud, et just too on see ainus ja õige. Nii on jäetud noori harimata näiteks vägagi oluliste loodusteaduste koha pealt ning kui puuduvad teadmised sellest, kuidas kõik elu mehhanismid tegelikult toimivad, ei saagi imestada, et tulihingeliselt usutakse, et kõige selle taga on mingi kõrgem jõud.
Inimene seisab terve elu erinevate valikute ees, mõned neist lihtsamad, mõned keerulisemad. Oma usu valimist pean ma üheks keerulisimaks ning mõned veedavad väga palju enda leidmiseks sel ajal. Siiski, ka need, kes sellele nii palju ei mõtle ja aega ei veeda on loodetavasti teinud selle valiku ise. Ma aktsepteerin inimesi kõigi nende uskumustega, kuid see, mida ma ei aktsepteeri on inimestelt valikuvabaduse võtmine.
Inimesed vajavad midagi, millesse uskuda. Valikuid, millesse uskuda, on väga mitmeid. Uskumine on tehtud inimestele raskeks: ei piisa ainult uskumisest, enne tuleb teha valik, millesse uskuda. Mina leian, et paljud on läinud kõige lihtsamat teed ja usuvad sellesse, mis on juba kuskile ette kirjutatud, või väidavad, et nii-öelda ei usu üldse. Enda jaoks olen leidnud täitsa oma usu.
Minu usk erineb täielikult klassikalistest religioonidest, millega seotud sündmused ja põhitõed on kirja pandud Piiblisse, Koraani, Veedadesse või mõnda muusse pühakirja ning mis eeldavad ühel või teisel moel mingi kõrgema jõu olemasolu. Olen usu koha pealt üsna skeptiline ning vajan enam-vähem kõigele tõestusi. Nimelt eriti ei suuda ma aktsepteerida näiteks ristiusule omast väidet, et kõik siin ilmas on loodud Jumala poolt seitsme päeva jooksul, kui juba päris tükk aega tagasi on pea kõik maailmas toimuv saanud teaduse abil selgitatud ning tõestatud. Üldse on kõigis religioonides palju juba teaduse poolt täielikult ümberlükatut, kuid sellest hoolimata ei suudeta pöörduda selle juurde, mis on minu jaoks nii ilmselge reaalsus. Olen jõudnud järeldusele, et mina usun teadusesse, mida tegelikult ei saaks nimetada päris minu enda usuks, kuna inimesi, kes minuga ühel meelel, on veel väga palju. Siiski pean ma seda enda usuks, kuna olen selleni jõudnud täiesti ise. Mitte keegi ei ole mulle kunagi öelnud, mida uskuda või mida mitte.
Ma pean väga oluliseks, et igale inimesele antaks võimalus ise valida, mille järgi elada ja millesse uskuda. On jäänud mulje, et teatud enamlevinud religioonide juures on püsitud just niinimetatud harjumusest—nii on tehtud juba mitmeid põlvkondi ning kes on väike laps, et ühel hetkel otsustada, et tema ei kuula enam oma vanemaid ning hakkab elutõdesid kuskilt mujalt otsima. Samuti hoiavad inimesi kindlate uskumuste juures rahvuslikud või piirkondlikud harjumused, mille toime on põhimõtteliselt sama, mis peresisestel traditsioonide jätkamistel. Ajaloost on mitmeid näiteid, kuidas teatud usu valimine on tingitud ka madalast haritusest. Koolides on keelatud kindlaid õpetusi, erinevate meetoditega propageeritud sobivaid religioone ning rõhutud, et just too on see ainus ja õige. Nii on jäetud noori harimata näiteks vägagi oluliste loodusteaduste koha pealt ning kui puuduvad teadmised sellest, kuidas kõik elu mehhanismid tegelikult toimivad, ei saagi imestada, et tulihingeliselt usutakse, et kõige selle taga on mingi kõrgem jõud.
Inimene seisab terve elu erinevate valikute ees, mõned neist lihtsamad, mõned keerulisemad. Oma usu valimist pean ma üheks keerulisimaks ning mõned veedavad väga palju enda leidmiseks sel ajal. Siiski, ka need, kes sellele nii palju ei mõtle ja aega ei veeda on loodetavasti teinud selle valiku ise. Ma aktsepteerin inimesi kõigi nende uskumustega, kuid see, mida ma ei aktsepteeri on inimestelt valikuvabaduse võtmine.
Tuesday, May 17, 2011
17.05.2011
Friedebert Tuglas. Poeet ja idioot
Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1924. 66 lhk
Poeedi ja idioodi lugemise lõpetad aga tundega, et jäi nagu midagi saamata, mis raamat ise kohati lubas.
On ilmne: F. Tuglas ei ole suutnud Kobrase sõnades avaldada Kobrasele kuuluvat tuld, mis läheks tarvis teise peatüki nägemustele. Ning see häälest äraolek tekitab ka lugejas tunde, et pole saanud, mida raamat ise lubas.
Novelli ehituse äpardumisest annab tunnistust ka ainestiku jaotus
F. Tuglas ajades taga tiivulisi paradokse on Poeedis ja idioodis jooksnud umbteile.
Kui F. Tuglas ei ole saavutanud novelli ehituses oma paremat, siis pole ta seda jätnud tegemata lauses ja pildis.
F. Tuglas omas sileda, kauni vormi kultiveerimises hoidub minemast miski suunas kaugele: tema sulg on taltsutatud
ta tarvitab sõnu sõnade eneste, mitte aga kujutluste pärast. Loeme kõlavaid sõnu, kuid need on tühjad.
On tarvis veenda sügavusega. Seda pole aga F. Tuglas suutnud, kõigepealt juba osutatud stiililise kahenemise pärast Kobrase monoloogides ja siis ei ole ta ülesvõetud mõtet viinud nii kaugele, et oleks tundunud lõpulikuna.
Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1924. 66 lhk
Poeedi ja idioodi lugemise lõpetad aga tundega, et jäi nagu midagi saamata, mis raamat ise kohati lubas.
On ilmne: F. Tuglas ei ole suutnud Kobrase sõnades avaldada Kobrasele kuuluvat tuld, mis läheks tarvis teise peatüki nägemustele. Ning see häälest äraolek tekitab ka lugejas tunde, et pole saanud, mida raamat ise lubas.
Novelli ehituse äpardumisest annab tunnistust ka ainestiku jaotus
F. Tuglas ajades taga tiivulisi paradokse on Poeedis ja idioodis jooksnud umbteile.
Kui F. Tuglas ei ole saavutanud novelli ehituses oma paremat, siis pole ta seda jätnud tegemata lauses ja pildis.
F. Tuglas omas sileda, kauni vormi kultiveerimises hoidub minemast miski suunas kaugele: tema sulg on taltsutatud
ta tarvitab sõnu sõnade eneste, mitte aga kujutluste pärast. Loeme kõlavaid sõnu, kuid need on tühjad.
On tarvis veenda sügavusega. Seda pole aga F. Tuglas suutnud, kõigepealt juba osutatud stiililise kahenemise pärast Kobrase monoloogides ja siis ei ole ta ülesvõetud mõtet viinud nii kaugele, et oleks tundunud lõpulikuna.
Thursday, May 12, 2011
12.05.2011
Tead sa, kui palju elab demonoloogi Bodinuse järele põrgus saatanaid? 72 kurjuse vürsti ja 7.405.926 vähemat kuradit mitmesuguses aukraadis!
*Mina olen siiani ikkagi aru saanud, et 1 kurat on.
Millise intiimi hellusega on liikund rahva fantaasia Kuradi isiku ümber! Ta teab, et mitte ainult inimesel pole hää üksi olla, vaid ka Kuradil.
*Inimesed tegelevad kuradiga nii palju, sest ta on neile huvitavam.
Kuradilgi on naine. Selle madonna nimi on Babiloona.
*
Eesti rahvas tarvitab igapäevases elus kümme korda enam Kuradi kui Jumala nime.
*Kuradi nime kasutatakse vandudes ja seda eesti rahvas teeb palju. Lisaks on kurat tavarahvale huvitavam, kui jumal.
Ta on säälgi pidand olema süüdlane, kus pole kedagi süüdlast pääle armetu inimese enese. Nagu huvitaks Kuradit tõesti igaüht kiusata! Oh ei, inimene pakub talle üldiselt õieti vähe huvitust. Tal on enesega küllaltki tegemist. Tal on selleks liig hää maitse, et joosta iga pahelise järele.
*Mina olen aru saanud, et kurat koguaeg just inimesi tüssata üritabki ja koguaeg tegeleb inimestega.
Kuid ta ei kannata selle all, ta ei võistle, tal pole sallimatut egoismi nagu kristlikul Jumalal. See pole talle tähtis! Jah, ta ei vihasta sellegi üle, kui inimene isegi tema olemasolus kahtleb.
*
Kunst ja filosoofia on jumalat idealiseerind, peenendand, süvendand. Kuradist pole keegi hoolind! Keskaegne inimene oli selleks liig toores, et mõista Kuradi peent olemust.
*Võib-olla käsitleti kuradi teemat vähem, kuna teda kardeti ja ei tahetud teda pahandada.
Kurat ootas paremaid, ilusamaid, lootuslikumaid aegu!
*
Jumal lõi ilma ja jäi magama. Kurat lõi ilma ning jäi mõtlema.
*
Tema unistuseks on, lõpetades kord oma individuaalset olemasolu saada üldiseks, eraldumatuks kuratlikuks absoluudiks. Kuid see peaks olema midagi täiuslikumat kui Jumal. Ta peaks sisaldama kõiki hää ja kurjuse pooli, esitama kõiki pahe ja vooruse tendentse ühel hoobil. Hää- ja kurjatundmise puu on olnud alati tema sümbool. Ja kord tuleb see sünteesi päev!
*Mina arvan, et kui kurat saaks kõikvõimsaks, siis heade poolte esindamisele ta ei keskenduks.
Kurat pole iial sõdind Jumala vastu. Tal pole mõttessegi tulnud Jumalat tõsiselt võtta.
*
*Mina olen siiani ikkagi aru saanud, et 1 kurat on.
Millise intiimi hellusega on liikund rahva fantaasia Kuradi isiku ümber! Ta teab, et mitte ainult inimesel pole hää üksi olla, vaid ka Kuradil.
*Inimesed tegelevad kuradiga nii palju, sest ta on neile huvitavam.
Kuradilgi on naine. Selle madonna nimi on Babiloona.
*
Eesti rahvas tarvitab igapäevases elus kümme korda enam Kuradi kui Jumala nime.
*Kuradi nime kasutatakse vandudes ja seda eesti rahvas teeb palju. Lisaks on kurat tavarahvale huvitavam, kui jumal.
Ta on säälgi pidand olema süüdlane, kus pole kedagi süüdlast pääle armetu inimese enese. Nagu huvitaks Kuradit tõesti igaüht kiusata! Oh ei, inimene pakub talle üldiselt õieti vähe huvitust. Tal on enesega küllaltki tegemist. Tal on selleks liig hää maitse, et joosta iga pahelise järele.
*Mina olen aru saanud, et kurat koguaeg just inimesi tüssata üritabki ja koguaeg tegeleb inimestega.
Kuid ta ei kannata selle all, ta ei võistle, tal pole sallimatut egoismi nagu kristlikul Jumalal. See pole talle tähtis! Jah, ta ei vihasta sellegi üle, kui inimene isegi tema olemasolus kahtleb.
*
Kunst ja filosoofia on jumalat idealiseerind, peenendand, süvendand. Kuradist pole keegi hoolind! Keskaegne inimene oli selleks liig toores, et mõista Kuradi peent olemust.
*Võib-olla käsitleti kuradi teemat vähem, kuna teda kardeti ja ei tahetud teda pahandada.
Kurat ootas paremaid, ilusamaid, lootuslikumaid aegu!
*
Jumal lõi ilma ja jäi magama. Kurat lõi ilma ning jäi mõtlema.
*
Tema unistuseks on, lõpetades kord oma individuaalset olemasolu saada üldiseks, eraldumatuks kuratlikuks absoluudiks. Kuid see peaks olema midagi täiuslikumat kui Jumal. Ta peaks sisaldama kõiki hää ja kurjuse pooli, esitama kõiki pahe ja vooruse tendentse ühel hoobil. Hää- ja kurjatundmise puu on olnud alati tema sümbool. Ja kord tuleb see sünteesi päev!
*Mina arvan, et kui kurat saaks kõikvõimsaks, siis heade poolte esindamisele ta ei keskenduks.
Kurat pole iial sõdind Jumala vastu. Tal pole mõttessegi tulnud Jumalat tõsiselt võtta.
*
Subscribe to:
Posts (Atom)